I voor

4-6 kl

1. Paljud puu- ja köögiviljad sisaldavad taimekaitsevahendite jääke. Jääkide sisaldus jääb küll tavaliselt normi piiridesse, kuid erinevates viljades võib ka sel juhul olla mürke erineval määral. Erinevate Eestis ning Euroopas viimastel aastatel läbi viidud uuringute põhjal tehti kokkuvõte enim mürgijääke sisaldavatest puu- ja köögiviljadest.

Küsimus: Tooge neli näidet enim mürgijääke sisaldavatest puu- ja köögiviljadest. (2p)

Vastus: Virsikud, nektariinid, viinamarjad, greip, apelsin, mandariin, laim, sidrun, maasikad, brokoli ehk spargelkapsas, ürdid, lehtköögiviljad, banaan.

Loodusesõber 6/2015 lk 55- 56

2. Need II kaitsekategooria linnud on viimastel aastatel hakanud järjest enam pesitsema asulate läheduses arvatavasti puutumatute metsa-alade vähenemise tõttu. Pildil titariietuses pojad.

Küsimus: Kes on pildil? Mitu nende lindude pesitsevat paari oli teada Tallinnas ja Tallinna linnapiiri läheduses 2015. aasta kevade seisuga? (2p)

Vastus: Kanakullid. 15 kanakullpaari.

Loodusesõber 3/2015 lk 32- 33

3. Küsimus: Kus asub maailma kõrgeim harilik mänd (Pinus sylvestris)? Kui kõrge ja kui vana on see puu? (3p)

Vastus: Põlvamaal Veriora vallas. 46,6 m kõrge, vähemalt 214 aastat vana. http://www.bioneer.ee/eluviis/loodus/aid-20374/Kõrgeim-mänd-on-maailmas-Põlvamaal 

 

4. Kui metssigu ei jahita piisavalt palju, lähevad sead ülekäte ja tekitavad konflikte. Inimest häirib kõige enam õuede ülestuhnimine ja põllukultuuride hävitamine.

Küsimus: Miks siga õuele tuleb? (2p)

Vastus: Õues on tavaliselt hea muld, kus leidub palju vihmausse ja võilillejuuri, seetõttu tuhnivad sead selle ka üles.

Loodusesõber 2/2015 lk 22

5. Aasta 2015 lind oli hiireviu. Varem on Eesti olnud hiireviudele peamiselt pesitsusalaks, aga tänu soojematele talvedele on Eesti saanud ka nende talvitusalaks.

Küsimus: Miks saavad hiireviud talvistes oludes saagi küttimisega halvemini hakkama kui kakud? (2p)

Vastus: Kakud kasutavad saagi tabamiseks oma ülihead kuulmist. Viu silmab saaki küll väga hästi, 100 meetri pealt, ning kuuleb hiire piiksatust väidetavalt kakuga võrdselt kuni 200 meetri kauguselt, aga ta ei peili saagi asukohta nii täpselt välja ning kasutab saagijahil põhiliselt ikka silmi.

Loodusesõber 1/2015 lk 27

 

7-8 kl

1. Rasvatihane on teatavasti valitud käesoleva, 2016. aasta linnuks. Eesti keeles tihase nime kandvaid ja siin pesitsevaid linnuliike on kokku kaheksa. Vaata pilte!

Küsimused:

• Tõelisi tihaseid, kes kuuluvad tihaslaste sugukonda, on meil kuus liiki. Nimetage need, iga nimetuse taha märkige õige pildi number. 6p
• Kaks liiki linde on tihased ainult nime poolest, tegelikult nad tihaslaste sugukonda ei kuulu. Nimetage need. 1p

Vastused:

• musttihane 2, rasvatihane 4, sinitihane 1, tutt-tihane 5, põhjatihane 6, salutihane (e sootihane) 3
• kukkurtihane, sabatihane

EL 1/2015 lk 48-51

2. Võõrliik on liik, mis on uutesse elupaikadesse jõudnud inimese tahtliku või tahtmatu tegevuse tulemusena. Mõned võõrliigid võivad muutuda invasiivseks, st ohtlikuks kohalikule elustikule. 3.jaanuaril 2015 jõustus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus väljastpoolt Euroopat pärinevate võõrliikide kohta, mis sisaldab ka ohtlike võõrliikide nimekirju.

Küsimused:

• Milliseid toiminguid ei tohi nimekirja kantud liikidega teha? 3p
• Millised on erandid praegu lemmikloomadena peetavatele loomadele, nt punakõrv-ilukilpkonn? 1p
• Miks ei ole nimekirja kantud näiteks Helsingis pahandust tegev küülik või Rootsis suurt kahju tegev hispaania teetigu? 1p

Vastused:

• Neid liike ei tohi importida, transportida, turustada, pidada, paljundada ega loodusesse lasta.
• Nende loomade pidamine on eraomanikule lubatud looma elupäevade lõpuni. Tagada tuleb, et ta ei paljuneks ega pääseks loodusesse.
• Nimekirja ei ole võimalik kanda liike, mis on pärit Euroopa Liidust, kardeti, et see tekitaks liialt segadust määruse elluviimisel.

EL 2015 lk 52-55

3. Vaata pilti.

Küsimused:

• Selle troopilise taime nimi eesti ja ladina keeles (ladina keeles piisab perekonnanimest). 2p
• Taimest valmistatud kuuma jooki tarvitatakse tänapäeval kõige rohkem Põhjamaades. Mis jook see on? 1p
• Millise tänapäeva riigi territooriumile jäävatelt aladelt on see taim pärit? 1p

Vastused:

• Kohvipuu, Coffea arabica on levinuim kasvatatav sort
• Kohv
• Etioopia

ETV Osoon 08.02.2016

4. Kasvu aktseleratsiooni all mõistetakse inimese kasvu kiirenemist ja pikkuse suurenemist järgmistes põlvkondades. Siiani on arvatud, et peamisteks põhjusteks on parem toit ja väiksem füüsiline koormus. Nii maailmas, kui Eestis on viimasel ajal ilmunud teadusartikleid, mis räägivad veel ühest väga olulisest tegurist, mis laste kasvu mõjutab.

Küsimused:

• Milline tegur põhjustas Teise Maailmasõja järgses Eestis, kus vaesus esialgu järjest süvenes, siiski laste kasvu kiirenemist ja suurenemist? 1p
• Millises eas on see tegur eriti suure mõjuga? 1p

Vastused:

• Tervishoiusüsteem suutis sellel ajal oluliselt piirata nakkushaiguste levimist tänu antibiootikumide kasutusele võtmisele ja kohustuslikule vaktsineerimisele.
• Just murdeeas vähenenud kokkupuuted nakkustega ja parem ravi on teadlaste arvates oluline kasvu kiirendav ja suurendav faktor.

EL 11/2015 lk 14-17

5. See ühel Eesti saarel asuv tuletorn on vanuse poolest maailmas kolmas alaliselt töötav majakas. Ehitati 16. sajandil Hansa Liidu mõjutusel, et vältida kaubalaevade hukku selle piirkonna madalikel.

Küsimused:

• Mis tuletorn see on? 1p
• Millisel saarel ta asub? 1p
• Miks oli kohalikule mõisnikule ja rannarahvale tuletorni rajamine vastumeelt? 2p

Vastused:

• Kõpu tuletorn
• Hiiumaal
• Laevaõnnetuste järel randa uhutud kraam kuulus muistse rannaõiguse järgi neile, tuletorni rajamine aga vähendas võimalust, et laevad madalikule sõidavad.

EL 4/2015 lk 28-29

 

10-11 kl

1.     Inimtegevuse tõttu suurenenud süsihappagaasi sisaldus atmosfääris on tinginud happesuse suurenemise merevees, mis omakorda mõjub kogu mereökosüsteemile.

Küsimused:

1)   Kui palju süsinikdioksiidi neeldub ookeanides päevas teadlaste arvutuste kohaselt? 1p

2)   Miks omastavad polaaraladele lähemal paiknevad merealad, sh Läänemeri rohkem CO₂, kui troopilised ookeanid? 1p

3)   Milline Läänemere põhja eripära tingib mõnedes piirkondades hoopis tugeva leelisuse? 1p

4)   Millised mereorganismid on hapestumise tõttu kõige suuremas ohus? 1p

5)   Millist mõju võib CO₂  sisalduse tõus merevees avaldada eutrofeerumisele? 1p

Vastused:

1)   24 miljonit tonni CO₂ päevas

2)   Temperatuuri tõustes väheneb gaaside lahustuvus vees.

3)   Kaguosa põhi koosneb peamiselt lubjakivist.

4)   Lubiskeletiga organismid, nt korallid ja karbid.

5)   Katsed on näidanud, et makrovetikate fotosünteesi aktiivsus kasvab CO₂ sisalduse suurenedes, järelikult eutrofeerumine kiireneb.

EL 9/2015 lk 8-14

          Tuumaenergia pooldajate argumentide kohaselt lahendab tuumaenergia osakaalu kasv maailma energiatootmises nii energiaressursside kui kasvuhoonegaaside probleemi.

Küsimused:

1)   Nimetage kolm riiki, milles on kõige rohkem töötavaid tuumajaamu. 1,5p

2)   Nimetage riik, milles on kõige rohkem nii ehitamisel olevaid, kui plaanitavaid tuumajaamu. 1p

3)   Mille poolest on erandlik Saksamaa valitsuse energiapoliitika tuumajaamade suhtes? 1p

4)   Eesti lähinaabrid on Soome, Rootsi, Läti, Venemaa. Millistel neist on tuumajaamad olemas? 1,5p

Vastused:

1)   USA, Prantsusmaa, Jaapan

2)   Hiina

3)   Kõik praegu töös olevad reaktorid kavatsetakse sulgeda 2022. aastaks. Saksamaast peaks saama esimene tuumaenergiast loobuv tööstusriik.

4)   Soome, Rootsi, Venemaa

Horisont 6/2015 lk 44

3.     Rasvatihane on teatavasti valitud käesoleva, 2016. aasta linnuks.  Eesti keeles tihase nime kandvaid ja siin pesitsevaid linnuliike on kokku kaheksa. Vaata pilte!

Küsimused:

1)   Tõelisi tihaseid, kes kuuluvad tihaslaste sugukonda, on meil kuus liiki. Nimetage need, iga nimetuse taha märkige õige pildi number. 6p

2)   Kaks liiki linde on tihased ainult nime poolest, tegelikult nad tihaslaste sugukonda ei kuulu. Nimetage need. 1p

Vastused:

1)   musttihane 2, rasvatihane 4, sinitihane 1, tutt-tihane 5, põhjatihane 6, salutihane (e sootihane) 3

2)   kukkurtihane, sabatihane

EL 1/2015 lk 48-51

4.     Seda väikest lindu võib Eestis kohata aastaringselt, talvel tegutseb  salkades ja siis võib teda näha teede ääres ja asulates. Pesitsusaegse putukamenüü vahetab talveks marjade ja seemnete vastu. On väidetud, et selle linnu suhteliselt ühetooniline laul inspireeris Beethovenit tema 5. sümfoonia loomisel.

Küsimus: Kes on see lind? 2p

Vastus: Talvike

ETV Osoon 2016, 08.02

5.     Vaata kaarti.

Küsimused: Millised plaanid on Pärnu linnavalitsusel sellel kaardil punaselt viirutatud alaga? Mis on sellel alal praegu? 2p

Vastused: Linnavalitsus plaanib sellel alal oleva mudase ja roostunud sonni puhastada ja liivaga täita, et laiendada Keskranna liiva-ala.

http://www.parnupostimees.ee/3473119/parnu-rand-suureneb-enam-kui-hektari-vorra